Twist and shout

Nii, mul on juhe veidi koos, sest ma lõpetasin just Freudi teooriatel baseeruva kirjandi kirjutamise. Täitsa kobe sai, aga arvestades, et asja tuumaks oli Sigmund, siis oleks olnud sinna tarvis kirjutada umbes ühe Dog Police'i suurune hulk laulusõnu, et seda halvaks muuta.

Kui arvestustest rääkida, siis on kõik üpris ootuspärane. Ma tegin mingit kuradi neljatunnist inglise keele proovieksamit, kus kõik rääkisid sarnase aktsendiga, mis on päris kusagilt Kagu-Indoneesiast ja tegid lugmisülesandeid mille sisu seisnes selles, et me pidime mõistatama, kas sõnad on piisavalt sünonüümsed, et võiks eeldada, et need tähendavad täpselt sama asja. Üldiselt polnud see siiski eriti keeruline.

Neljapäeva õhtul otsustas Curunir, et talle meeldib õlu. Ta järgis enda otsuse kohaselt talitamist väga kaua ja jõudis napilt matemaatika arvestusele, kus Merike keeldus tema kõrval istumast. Samas on sarnases konditsioonis matemaatika ülesannete lahendamine arvatavasti päris hea mõte: kui ma neid kaine peaga tegin, siis küll midagi välja ei tulnud.

Reedel oli öö-ööbimine, mis osutus väga edukaks, tõi kaasa mitmete inimeste sõltuvusselangemise Saboteur'ist ja võimaldas mul Beieri kruusist kohvi juua. Kui te korraldate kunagi avalikku vaidlust, siis ära tehke seda! See kujuneb täiesti iseloomutute argumentide reaks, mis käitlevad eriti kulunud pseudoprobleeme võimalikult klišeelikul viisil. See on hea ainlut selleks, et vahepeal poest süüa osta ja veidi enda pead vastu seina taguda, et väljendada inimeste lollust, mis on liialt suurt, et verbaalselt kirjeldada.
Üldiselt oli ikkagi väga lahe, öösel tekkis tunne, et kogu kool on ainult minu oma. See on iseenesest päris hea idee... peaks selle millalagi realiseerima.
Ja zombimäng on hea, sest selle ajal katsub Enno inimesi.

Laupäev! Ja ma olen Tallinnas! Lisaks kõigele näen ma Itit! Ja saan natuke Rojan olla! Win!

Marten ostis endale ühe Munchkini seeria laua-kaardimängu ja me tegelesime sellega tükk aega. Siis läksime me enda alternatiivpersonaalsustena Olde Hansasse ja sõime seal hästi palju, pärast mida kirjutas Hoar arve peale enda nime ja me läksime maksmata minema. Ma peaks ka niimoodi tegema hakkama.
Tegelikult andsime teenindajannale päris palju jootraha, sest ta oli väga ajastupärane ja deklameeris enda fraase kaunilt. Ise oli ta seda ka. Ja tubli pealegi.

Igatahes... hiliskeskaegse temaatikaga pidusöögile järgnes eriti eepiline bussisõit läbi öise Tallinna, mille taustaks mängis arvatavasti parim muusika, mida ma kunagi liinibussis kuulnud olid. Ma ei tea, mis see oli, aga ta sobib enda rahuliku meloodilisusega perfektselt sarnase öise bussisõidu meeleoluga.

Ja siis oli mingi Deira ja värk.

Wooo! Kirjeldus!

Eile oli... oot, mis päev täna on? Teisipäev? Ei, täna on ju esmaspäev, muidugi! Ma olin siiani täiesti veendunud, et teisipäev. No faktiliselt ongi juba teisipäev.

"Kell on homme."

Aga see selleks.

Igatahes oli ajaloo arvestus, millele eelnes kaootiline lebo Enno antisotsiaalse kriitika foonil. Meil ja rebastel (neil kõige lahedamatel) oli arvestused kõrvuti klassides, ainult et nende oma oli kunstiajalugu, nii et nad kaalusid, kas enesetapp poleks mitte lihtsam väljapääs. Ühel hetkel oli kogu kool oli absurdselt tühi peale minu, kes ma igavlesin ja mõtlesin, kas on veel mingeid kasutuid pididetaile, mida teada võiks, Enno, kes sõimas kõike, Maria, kes muretses arvestuse pärast ja rebaste, kes... mmmtea... noh, olid teiselpool klaasi või midagi.

Ajaks, mil mina pärast pikaksvenivana näivat, et tegelikult üpris lühikest segadust klassi astusin, oli Ristikivi päris tülpinud ja väsinud kõikidest lollidest inimestest, kelle möla ta kuulama oli pidanud.

Oleks pidanud siin vihje Kevadele tegema, aga ma unustasin selle õigel ajal ära ja ei viitsi midagi muutma hakata, ma ei tee seda tavaliselt enda postituste puhul.

Igatahes sain ma USA 1945-69 ja 1917. a revolutsiooni põhjused, mis olid üpris huvitavad teemad, millest rääkida. Mõnda aega hiljem sisenenud Maria sai "sotsialismileeri" koondnime kandva teema, mida me varem pikka aega mõnitanud olime. Ma suutsin küll ühe korra vastamise ajal suurepäraselt koperdada, aga sain lõpus 10/10, ehk siis viie plussi, nagu ma lootsin. Win.

Jutustav postitus...

Texases nähti hiljuti taevas hiiglaslikku tulekera. Pärast seda, kui see on seal 4.5 miljardit aastat olnud, lootsin ma, et ehk on isegi teksaslased seda märganud, aga ma kardan, et ma siiski ülehindasin neid.

Hmmmh... ma olen unine...

Head ööd.