Ma feilin silmapaistvalt sellesse blogisse kirjutamises.
Marko Mihkelsoni blogi kommenteeris just keegi lahke kodanik, kes selgitas, et eesti keeles ei saa kasutada väljendit "keegi ebaõnnestub", aga samas pole vist suurt vahet, kui ma kasutan sarnast värdverbi nagu "feilima".
Praegu loed sa muide selle blogi veerandtuhandendat sissekannet.
Üldiselt on mind tabanud mingisugune räige reaalsustaju kaotus ja ma ei suuda päris täpselt registreerida, mis selles värvilises maailmas toimub. Arvatavasti hakkavad mu meeled samas kohe uuesti tööle.
Reedene Taliesini ja Alleria mäng kujunes väga frustreerivaks ja kalliks, kuna ma ei jõudnud sinna kohale. Üldiselt jooksin ma kolm tundi linnas ringi, jäin kokku kolmest rongist maha, veendusin, et maailma eksistentsi alused pole kõikumatud, kuna internetis olev bussiinfo oli väär, ja sain lõpetuseks bussis jänest sõitmise eest trahvi.
Samas olid sellel ka väga kaudsel ja obstsöönsel moel avalduvad positiivsed tagajärjed.
Teate, et praegune ajalooarhiiv täitis enda algusaastatel üliõpilaste ühiselamu rolli? Nimelt leidsid võimud, et kuna tudengite seas levivad igasugused revolutisoonilised ideed, siis oleks tark idee nad ühte majja kokku panna, sest teatavasti ei soodusta tihe kommunikatisoon info levikut või midagi. Njah, aasta oli siis 1904 - nagu näha oli sellest mõttest palju kasu.
Orav istus hõbekandiku peal ja kriipis küünega selle pinda. Päikesekiired peegeldusid helkjalt aluselt ja hüpnotiseeriv ornament muutis tema meeli häguseks. Kunagi kattis neid mustreid midagi hinnalist, aga praegu on alles ainult väärtusetu hõbetaldrik. Vähemasti puhkab selle peal orav.
Neljapäeval avati Ludo pood, kuhu ma ikka veel jõudnud pole. Ma arvan, et külastan seda homme, kui mul viitsimist jätkub: uudishimu kasvab küll juba päris jõudsaks.
Homme on tegelikult viimane koolipäev, mille vältel mul tavapärane tunniplaan on, edaspidi jääb alles ainult kolm ainet: ajalugu, inglise keel ja filosoofia, ehk siis need, millest ma eksamit teen. See on kummaline, seda enam, et ma mäletan isegi üpris hästi seda, kuidas ma ligemale kaksteist aastat tagasi esimest korda kooli läksin. See kujunes küll üpris huvitavaks ja mitmekesiseks ajaperioodiks.
Ja maailm enam ei mahu
su sülle sooja ja varju.
Nii see ikka on olnud,
miks sa siis ikka ei harju?
Suuremas ja väikesemas mahus meeleavaldused on samuti sel nädalal ääretult populaarsed olnud. Tai on muidugi kõige äärmuslikum näide, peab tunnistama, et rahvahulgad, kes suudavad tanke sõjaväe käest enda kontrolli alla saada, on väga eeskujulik näide protesteerivast rahvamassist. Üldiselt jääb veel ainult loota Musta mere äärsetest maadest ühe valitsuse püsima jäämist ja teise võimult eemaldamist.
Oiraisk, ma avastasin just, et kell on 1.45, seda on päris palju, aga samas pole mul nii või naa und, nii et ma arvan, et ma loen veel seda konkurentsitult parimat ülevaadet 16. sajandi sõjandusest, mida ma kunagi näinud olen, mille otsa ma just sattusin.
Veidi laps ja veidi narr
veidi-veidi pühak
jah ka kuradeid on mus
kolm või neli tuhat
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment